Eesti loomakasvatuse peamine tootmissuund on traditsiooniliselt piima tootmine. Sellest tulenevalt on piimaveiste poolt produtseeritavad väljaheited ka suurimaks potentsiaalseks keskkonnasaaste riskiallikaks. Sea- ja linnukasvatuses tekkiv heitkoguste kogus on võrreldes piimakarjakasvatusega oluliselt väiksem. Nimetatud loomakasvatusharudes on enamlevinud intensiivne tootmistüüp. Näiteks intensiivse tootmistüübi puhul piimakarjakasvatuses on loomad tavaliselt aastaringsel laudaspidamisel, loomapidamishoones ja sõnniku säilitamisel ning laotamisel on võimalik rakendada uuemaid tehnoloogilisi lahendusi, mille tulemusena koormus keskkonnale väheneb.
Märksõnad: sõnnik, laudatehnoloogiad, õhusaaste, ammoniaak, metaan, dilämmastikoksiid, väävelvesinik.